Mida standard hõlmab
ISO/IEC 24778 määratleb Azteci koodi: keskse märklaua kujulise tuvastusmustri, orientatsioonimärgid, tugivõrgustiku, väljapoole spiraalselt kerivad andmekihid ja Reed–Solomoni veaparanduse. Samuti sisaldab see etalondekodeerimisalgoritmi.
Azteci koodi leiutas Andrew Longacre Jr. ettevõttes Welch Allyn 1990. aastate keskel ja see avaldati AIM-i spetsifikatsioonina, enne kui sai 2008. aastal ISO standardiks. Teine väljaanne avaldati 2024. aastal.
Suurused ja maht
Azteci koodid on olemas kompaktsetes vormides 1 kuni 4 kihiga ja täisulatusega vormides 1 kuni 32 kihiga. Väikseim kompaktne sümbol on 15 × 15 moodulit ja suurim täisulatusega sümbol 151 × 151 moodulit.
Suurim sümbol mahutab kuni 3832 numbrit, 3067 tähemärki või 1914 baiti. Veaparanduse osakaalu valib kodeerija ja vaikimisi soovitatakse sageli umbes 23 protsenti.
- Kompaktne: 1–4 kihti, 15 × 15 kuni 27 × 27 moodulit
- Täisulatusega: 1–32 kihti, 19 × 19 kuni 151 × 151 moodulit
- Suurim maht: 3832 numbrit või 1914 baiti
- Vaikset ala ei nõuta
Kus seda kasutatakse
Kuna tuvastusmuster asub keskel, ei vaja Azteci kood vaikset ala ja seda saab printida kuni sildi servani või kuvada telefonis täisekraanil. See on levinud transpordipiletitel, sealhulgas paljudel rongipiletitel ja mobiilsetel pardakaartidel.