Mida standard hõlmab
ISO/IEC 15438 määratleb PDF417 sümboloogia: algus- ja lõpumustrid, reaindikaatorid, koodisõnade mustrid, teksti-, baidi- ja numbrikompaktsuse režiimid ning veaparanduse tasemed. Samuti hõlmab see seotud variante, näiteks kompaktne PDF417, mida vahel nimetatakse kärbitud PDF417-ks.
PDF417 töötas välja Ynjiun P. Wang ettevõttes Symbol Technologies 1991. aastal. Nimi tuleb selle koodisõnadest, millest igaüks on 17 moodulit lai ning koosneb 4 ribast ja 4 vahest.
Ülesehitus ja maht
PDF417 sümbolil on 3 kuni 90 rida ja 1 kuni 30 andmeveergu. Veaparandus kasutab Reed–Solomoni koode 929 väärtusega korpuse peal, üheksa tasemega 0 kuni 8, mis lisavad 2 kuni 512 veaparanduse koodisõna.
Maksimumis mahutab sümbol ligikaudu 1850 tekstimärki, 2710 numbrit või 1108 baiti. Väiksemal MicroPDF417 variandil on oma standard, ISO/IEC 24728.
- Read: 3 kuni 90
- Andmeveerud: 1 kuni 30
- Iga koodisõna: 17 moodulit, 4 riba ja 4 vahet
- Veaparanduse tasemed: 0 kuni 8
Väljaanded ja kasutus
Esimene ISO väljaanne avaldati 2001. aastal, millele järgnesid 2006. aasta väljaanne ja kehtiv 2015. aasta väljaanne. PDF417 kasutatakse paljudel Põhja-Ameerika juhiloal ja ID-kaartidel, paberist pardakaartidel IATA vöötkoodiga pardakaardi vormingu all ning saatmis- ja valitsusdokumentidel.